Mõni haav ei jää tumedaks — ta hakkab kumama, nagu oleks valu ise muutunud valguseks. See luule on tunnistus, et isegi murdumine võib jätta naha virmalisemaks.
mu sees põlevad tuhanded unenäod,
Nete
pehme leegiga, mis ei kõrveta,
vaid muudab naha virmalisemaks
mõnikord olen nagu tamm –
suur ja vaikne, aga kui mõni oks murdub,
niriseb mu südamest välja kuldne vaik,
nii valus ja nii ilus,
et võiks pidada seda armastuseks
