Me oleme õppinud osavalt varjama – varjama silmade väsimust, varjama hinge pragusid, varjama seda, mis võib teistele mitte meeldida. Meie pilk on muutunud lihvitud žestiks, mitte päris aknaks. Aga sajand ei vaja enam maske, ta vajab läbipaistvust. Ta vajab pilke, mis ei räägi vaid sellest, kuidas on kombeks vaadata, vaid sellest, kuidas on kombeks tunda.