On kummaline, kuidas üks ja sama sõna võib kanda korraga nii alandlikkust kui ülendust.
Suud pruukima tähendab tavaliselt rääkima. Aga on hetki, mil keel väsib omaenda keerutustest ja vajab teist tõlgendust. Suud pruukida võib tähendada ka suudelda – tarbida teist inimest, maitsta teda, lasta end temaga täita.
Sõnad on petlikud. Nad lubavad seletada, aga sageli tekitavad nad rohkem segadust. Huuled on otsekohesemad. Kui nad kohtuvad, kaob kõik, mida oleks…
Poos võib tähendada keha asetust, aga ka hoiakut, suhtumist, isegi maski. Armastuses mängime mõlemaga. Me liigutame keha, aga samal ajal avame või peidame iseend.
Kui ütlen, et kingiksin sulle kõik poosid, siis see tähendab rohkem kui füüsilist. See tähendab valmisolekut näidata sind igas oma variatsioonis – nii ihus kui meeles. Mõned poosid on vallatud, teised…
Irooniline on see, et elu, mida me püüame hoida turvalisena, tundub tõeliselt elusana alles siis, kui lased tal end raputada. Kui kukud pea ees tundmatusse. Kui süda hakkab peksma kiiremini, kuigi tead, et see võib ka puruneda.
Surm ja hurm on vaid ühe tähe kaugusel. Sama õrn on ka piir elu ja joovastuse vahel. Tavaliselt seostame kokkupõrget lõppude ja valuga, aga vahel võib ta olla hoopis algus – sähvatus, mis paneb kõik meeled korraga tööle. Me põrkame kokku nagu kaks planeeti ja hetkeks tundub, et see ei too kaasa hävingut, vaid uue…