Mõni haav ei jää tumedaks – ta hakkab kumama.
Mu luule on loodud aeglasteks hommikuteks, mil kohv aurab ja aknalaual püsib valguse varjuline pits. See on loodud küünlavalguses õhtuteks, mil tunned end korraga nii haavatava kui ka piiritult naiselikuna.