Irooniline on see, et elu, mida me püüame hoida turvalisena, tundub tõeliselt elusana alles siis, kui lased tal end raputada. Kui kukud pea ees tundmatusse. Kui süda hakkab peksma kiiremini,…
Me oleme õppinud osavalt varjama – varjama silmade väsimust, varjama hinge pragusid, varjama seda, mis võib teistele mitte meeldida. Meie pilk on muutunud lihvitud žestiks, mitte päris aknaks. Aga sajand…
On tundeid, mis ei mahu ühegi mõõtühiku sisse. Naeratus võib valgustada tervet tuba, pisar võib laiali valguda nagu taevas, ja armastus ise võib süüdata põlengu. Aga kui lahkumine tuleb, ei…
Õhtu, mis ei vaja õigustust. Pilk, mis usub rohkem patu lubadusse kui pääsemisse.
Surm ja hurm on vaid ühe tähe kaugusel. Sama õrn on ka piir elu ja joovastuse vahel. Tavaliselt seostame kokkupõrget lõppude ja valuga, aga vahel võib ta olla hoopis algus…