Vabadus ei astu saali fanfaari ja lippude lehvides. Ta hiilib tuppa, nagu Sina pärast pikka päeva — pisut sassis, pisut paljas, aga päriselt kohal.
Kunagi tahtsin olla kellegi jätk – jagatud territoorium, sama lipp ja sama laul. Aga iga iseseisvus sünnib hetkel, kui “mina” ei mahu enam “meie” varju. See on luuletus naisest, kes…
Mõnikord algab minu iseseisvuspäev mitte ilutulestiku ja hümniga, vaid hetkega, kui keegi hakkab ust sulgema. Vabadus võib olla korraga nii kurb kui pidulik – ja just siis meenub, et ka…
Mõni naine ei ava end kohe. Ta on nagu varjatud peatükk – loetav vaid neile, kes julgevad silmadega sügavamale astuda. Ja siis paljastub tõde, mis ei mahu kaelusesse.
Mõni tunne ei tea, mis kell on. Ta ilmub liiga vara või jääb liiga hiljaks, klammerdudes selga nagu õhtukleit hommikul. Ja isegi siis, kui maailm nimetab seda labasuseks, muudan mina…