Kohtumine unede ja ihade piiril – seal, kus aeg peatub ja ainus keel on hingamise rütm. Lõhnab soolase mere ja salajase igatsuse järele, justkui oleks unenägu alles hetk tagasi päriselt juhtunud.
meie vestlused ei alga sõnadest,
Nete
vaid sellest hetkest,
kui ööpoolne värav sulgub
ja maailm libiseb
silmalaugude taha
me kohtume seal,
kus kellad ei julge tiksuda,
ja ainus keel on
hingamise rütm,
mis seguneb unevalgusesse
puudutame teineteist
justkui oleks nahk läbipaistev
ja süda nähtav palja silmaga
mõnikord ärkan,
huuled veel soolased,
nagu oleksin Sind alles
hetk tagasi mere ääres suudelnud
