Mõnikord ei tule vabadus loosungite või marssivate sammudega. Mõnikord ta tuleb ühest naisest, kes ütleb: „Ma ei palu enam.“
me elame ajastul,
Nete
kus masinad mõistavad keelt,
aga mõned mehed
ei mõista ikka veel sõna „ei“.
ajastul,
kus inimene kõnnib planeetidel,
aga naine peab
endiselt
põhjendama
see manifest ei küsi luba,
see on deklareerimine
ma ei paki end enam
õhukesse karpi nimega „sobilik“
mu süda ei mahu statistikasse
mu keha ei ole riigivara,
ega arvamuste pühapaik,
ega südametunnistuse parkla
ma ei palu enam,
et mind usutaks
ma ei esita dokumente,
et tõestada, kes ma olen
ma olen naine
ma olen otsus, mitte mööndus
ma olen vabadus, mitte fantaasia
ma olen ajalugu, olevik
ja tulevik –
mis ei vaja heakskiitu,
vaid kõlab nagu manifest
