Mõnikord ei tähenda endaks saamine mitte juurde panemist, vaid äravõtmist. See on naha vahetamine, mustrite maha jätmine — julgus jääda paljaks kõiges, mida enam ei kanna.
iga kord,
kui arvan end leidvat,
võtan ta seljast
selle naise, kes oli justkui mina,
kuni ma kasvasin tast väljaendaks olemine on harjumus
lahti nööpida iseend
uuest uksest sisenedes,
jättes maha vana naha,
mõtte, mustri, mõraendaks saamine
on pidev lahtiriietumine
kõigest, mis kunagi sobis,
aga enam ei ela minus edasi
ja selles paljaks jäämises
on vabadus olla keegi,
kes veel ei tea,
aga julgeb juba
minnaNete
