Kokku põrgates tabas meid silmapilkne hurm

Surm ja hurm on vaid ühe tähe kaugusel. Sama õrn on ka piir elu ja joovastuse vahel. Tavaliselt seostame kokkupõrget lõppude ja valuga, aga vahel võib ta olla hoopis algus – sähvatus, mis paneb kõik meeled korraga tööle. Me põrkame kokku nagu kaks planeeti ja hetkeks tundub, et see ei too kaasa hävingut, vaid uue gravitatsiooni.

Hurm on kummaline jõud – ta tabab siis, kui oled kõige kaitsetum. Ta võtab hinge kinni samamoodi nagu hirm, aga selle asemel, et külmetada, paneb ta vere kiiremini voolama. On raske öelda, kas see on õnn või hullumeelsus, aga kindlasti on see hetk, mil tunned end kõige ärksamalt.

Kokkupõrge ei pruugi olla traagika, vaid kingitus ja võib-olla ongi elu suurim paradoks see, et see, mida kardame, võib meid samas päästa.