Irooniline on see, et elu, mida me püüame hoida turvalisena, tundub tõeliselt elusana alles siis, kui lased tal end raputada. Kui kukud pea ees tundmatusse. Kui süda hakkab peksma kiiremini, kuigi tead, et see võib ka puruneda.
Irooniline on see, et elu, mida me püüame hoida turvalisena, tundub tõeliselt elusana alles siis, kui lased tal end raputada. Kui kukud pea ees tundmatusse. Kui süda hakkab peksma kiiremini, kuigi tead, et see võib ka puruneda.
Pea kaotamine ei ole ainult hävingu oht – see on ka võimalus astuda maailma, kus kõik on intensiivsem: valgus, puudutus, naer, isegi valu. Armudes muutume korraga kõige haavatavamaks ja kõige elusamaks.
Ja võib-olla see ongi elu suurim iroonia, et me tunneme end kõige enam elusana just siis, kui anname ära selle, mis pidi meid kaitsma: mõistuse.
irooniline
Nete
kui elusana
tunnen end
pead kaotades
